Varg released from prison

Mäletades, et kunagi ma kellelegi lubasin Vargi vangist päästma minna, oli see siis tõsiselt mõeldud või mitte - selleks ei ole enam vajadust. Ta on vaba!

Üks tore artikkel teile.

It is never reassuring to hear that a man who calls himself Count Grishnackh is to be released from prison. And yet that is what is happening to the Norwegian black-metal icon Varg Vikernes, who murdered Mayhem's guitarist and set three churches on fire.

It was just 16 years ago that Vikernes was sitting in an Oslo court, smiling as he received a maximum sentence. Best known as the leader of Burzum – whose first album begins with a song called Feeble Screams from Forests Unknown – Vikernes was also a far-right political activist and, er, grim dude.

Though he was refused four times for parole – most recently in September 2008 – Vikernes is now set to walk free, he told Daglabet magazine.

"I'm ready for society — and I have been for many years," Vikernes emphasised in an interview last July. "I have learned from my mistakes and become older. Now I just want to be together with my family ... I have barely seen my son since he came into the world. Even though I hear his voice on the phone almost every day, it is very tough to not be present while he is growing up." F

or the past couple of years, Vikernes has been allowed to leave the prison and make visits to his family, according to Blabbermouth. His mother, wife, 18-month-old son and 16-year-old daughter all live in Tromsø near the prison. "I look forward the day that I [can] work on my farm, create music, write books and be with the wife and kids around the clock — and live a normal life," he said.

Though Vikernes will no longer be bound by prison schedules, he will have to regularly report to a parole officer, intially for every two weeks and then once a month. Count Grishnackh plans to move to a small farm near Bø and says he no longer has any ties with far-right Norwegian groups.

"My mind has never been in prison," he said. "I think all the time about what I should do on the day that I am released."

May we suggest that he cuddle some kittens?


(Guardian.co.uk, 11. 03. 2009)


Varg vanasti:

Kui irooniline - mehel on seljas Mayhemi särk.


Ja Varg nüüd!

Edu sulle siis, Varg.

der Kauz mit dem Strohhut

Wir Kinder, im Juli geboren,
Lieben den Duft des weißen Jasmin,
Wir wandern an blühenden Gärten hin,
Still und in schwere Träume verloren.

Unser Bruder ist der scharlachne Mohn,
Der brennt in flackernden füten schauern
im Ährenfeld und au den heißen Mauern,
Dann treibt seine Blätter der Wind davon.

Wie eine Julinacht will unser Leben
Traumbeladen seinen Reigen vollenden,
Träumen und heißen Erntefesten ergeben
Kränze mit Ähre und rotem Mohn in den Händen.

(Hermann Hesse)

Ma ilmselt jäängi oma bakatööd kirjutama.
Mis on suurepäraselt võrratu.
:]

"Kõlvatud aluspüksid"

Vot siis, naised.

Sada aastat tagasi käisid Eesti naised ringi püksata. Viitina mõisaproua Barbara Juliane von Krüdener (1764-1824), kes tõi aluspüksid oma mõisa, nägi kõvasti vaeva, et naised need jalga paneksid. Proua kontrollis nende kandmist pidevalt, kergitades kepiga naiste seelikuid. Kel pükse polnud, pidi minema koju neid jalga tõmbama.

Keskaja Euroopas kandsid pükse peaasjalikult suurilmadaamid, näitlejad ja lõbunaised. Seepärast need korraliku naise jalga ei passinud. Samal põhjusel seisid pükste vastu ka mehed. Kui naistele see aluspesu meeldima hakkas, pidid nad neid kandma salaja. Mõned käinud pükse pesemas oma vanematekodus, et kõlvatud rõivaesemed mehe ja ämma silma alla ei satuks.

Suvel palavaga oli püksata talutöid teha mõnus, samuti põõsa varjus oma asju ajada. Keerulisem oli muidugi talvel külmaga.

Esimesed püksid olid hästi pika säärega, tihtipeale alt lahti. Sageli hoiti neid üleval paeltega, mis sõlmiti kõhu peale kokku. Mõned püksid olid eest nööbitavad.

Esiotsa õmmeldi pükse paksust linasest. Kui särke hakati tegema batistist, siis õmmeldi samast materjalist ka aluspüksid. Õige varsti tulid säärte all-äärde heegeldatud pitsid, moodi läks broderiipits. Peagi lisandusid säärtele nöörvoldid, pitsid muutusid järjest laiemaks. Kui simmanil seelikud tantsuhoos lendu kiskusid, polnud enam põhjust pükse häbeneda.

Pikkade säärtega püksid kadusid, kui seelikud läksid kitsamaks ja lühemaks. Siidkleitide all enam linasest ega batistist pükse ei kantud, aluspesugi muutus siidiseks.


(Maaleht, 26. 03. 2009)


Kes ennast vanakooli tüdrukuks peab - ärge siis häbenege :D

*

Wenn einer alt geworden ist und das Seine getan hat, steht im zu, sich in der Stille mit dem Tode zu befreunden.
Nicht bedarf er der Menschen. Er kennt sie, er hat ihrer genug gesehen. Wessen er bedarf, ist Stille.
Nicht schicklich ist es, einen Solchen aufzusuchen, ihn anzureden, ihn mit Schwatzen zu quälen.
An der Pforte seiner Behausung ziemt es sich vorbeizugehen, als wäre sie Niemandes Wohnung.

Meng Hsiä/ Hermann Hesse

Just nii tühjana ma end hetkel tunnengi.

"Meie internaadis on kaks neegrit ja mõlemad on stipendiaadid!"

... ehk siis Kõik aias sai ära vaadatud.
Sarnane Dürrenati Vanadaami külaskäigule - väikelinna korrumpeerumine raha pärast, kui erinevad nad kõik on, kui vooruslikud mõned neist on, kuidas nad kõik siiski lõpus ühesugused on.
Ja palju nalja vahepeale.


Filmidest:
Jah, Slumdog Millionaire on erakordselt hea film - sügav, naljakas, terav, muinasjutuline. Kindlasti paremini arusaadav nendele, kes on Indias käinud. Aga kui raske on seda vaadata, kui see, mida filmis näidatakse, tekitab sinus sügavat igatsust ja sa otsid sahtlist välja paberilipikuid, et neid nuusutada. Oehhh. Kunagi ma tulen tagasi, India. Behold!
Boxing Helena, vanem film armastuse kõikehõlmavast, tervet mõistust hõlmavast jõust, freudiaanlike komplekside väljaelamise kraadi piire kompav. Minu üldine reaktsioon kogu filmile - w t f? Ilusaim hetk oli Sherilyn Fenni ehk nimitegelase monoloog sellest, milline on naine ja mida tema keha ja hing mehelt vajavad. Kahtlemata sensuaalne ja ilus. Meespeategelane oleks ka ääretult ilus olnud, kui vaid seda jubedat blondi lakka poleks. Oeh.
Tingimata vaadata ei soovita.
Changeling - tõestisündinud lugu linnast, kus politsei on korrumpeerunud ja kõik sellele vastuhakkajad kinni pannakse - kes vangi, kes hullumajja. Mõni koht ja mõni tegelane selles tegelasgrupis meenutas Dark Knighti natuke. Küll meile ikka alles meeldivad korrumpeerunud linnad/-kesed viimasel ajal.
Kuidas üks naine end sellest korrumptsioonist uputada ei lase ja kuidas headus lõpuks võidab, lõpp aga tingimata õnnelik ei ole. Mis asjale ainult juurde annab. Õnnetu/lahtine lõpp agiteerib neuroneid rohkem kui ringi sulgumine õnneliku lõpu näol.
Pealegi Clint Eastwood + Angelina Jolie + John Malkovich = Võit, eksole?
El Orfanato ehk The Orphanage - ka midagi psühholoogilise sürreaalsuse valdkonnast - või siis lihtsalt hirmutav. Meenutas natuke Chuckyt. Aga paremini tehtud kahtlemata. Meeldis. Mitte hullupööra, Paani labürint oli parem. Aga täitsa hea.


Sai ka tutvutud EÜS Veljesto (Pokut tsiteerides - "Nii, unusta nüüd kõik ära, mis sa korpide ja seltside kohta tead. Okei? Väga hea, lähme siis.") meeldiva miljöö ja kohalike diskopepude, täisvereliste kunstiinimeste, loomamustriliste esinejatüüpide ja nähtavalt ilusate hingedega inimestega.
Olgu minus esinejalikkust palju tahes, viimasel ajal imponeerib vaatlemine, väikeste nüansside tähelepanemine. Mõningase irooniaga mõistimine, vigade armastusväärsuse tunnistamine.

Aga jätkuvalt Ootamine.


Milleks tellida kaks korsetti, kui saab tellida kolm? Arvestades plaani sel suvel esimest korda HRLile minna ja ka Soome rokkima jõuda (tõenäoliselt Ankka augustis või Sauna Open 5.-7. juuni - mis läheks kriitiliseks, kuna lõputöö kaitsmine 8., aga see on ju LÕBUS!), on vastavat varustust tarvis küll. Majanduslik laastumine ja parimad elamused.



Party like a rockstar.

Kolmapäeval UGs näeme.


AGA sel nädalavahetusel keegi mulle helistada ei saa, kuna kirjutan bakatööd oma isikliku toa uhkes üksinduses.

Ja soojendan vahepeal rõdul päikese käes nina :)

Heavy rings hold cigarettes
Up to lips that time forgets
While the Hollywood sun sets
Behind your back

And can't the band play on?
Just listen, they play my song

Dance little tin goddess dance

Metallica

"Mul on suured rinnad, anna mulle suitsu"

Okei, võib ka teistmoodi, aga igasuguste olendite poole on kõige lihtsam nende endi keeles pöörduda.
Tore süžee muidugi, peaaegu oleksin teinud Ingrale teene, mis oleks osutunud eriti karuseks karuteeneks :)


Pühapäeval ajasin end morbiidse ägina saatel üles, et 08.30 lõppastme koolitusele minna. Ema viis mu ära, tee oli tühi ja ilm ilus. Hurraa. Jõudsin klassi, kus pidin linnasõidu aja kirja panema, mille jaoks nõuti mult juhiluba. Nii, piilume rahakotti.... KUWAT! Juhiluba oli jäänud ema rahakotti ja ema sellega minema kihutanud.
Dramaatilise tooniga telefonikõne sisuga "Tule KOHE tagasi!" mõjus piisavalt hästi ja ses suhtes sai kõik korda. Teooriaõpetaja teatas siis mulle, et eiei, sinu libedasõit pole täna, vaid hoopis teisipäeval. MisMÕTTES -.-
Istusin siis viis tundi teoorias, mis täitsa kiirelt ja lõbusalt möödus ja vantsisin koju lesisklema. Kuskil 5-6 paiku helistatakse mulle Autosõidust ja vabandatakse - ikka oleks pidanud samal päeval olema, nende viga. Aga ma saan kõik nüüd ühel päeval ära teha. Hurraa.
Oijah.

Idee järgi peaksin ma seitsme nädala pärast oma bakatöö valmiskujul juhendajale ära saatma, kuna tema teatas, et lendab minema ja on sellest hetkest peale kättesaamaTU. Pfffft.


Vaikselt veedan oma päevi, vahepeal UGs veini juues, vahepeal UGs õlut juues, vahepeal kaisus - vahepeal teisel pool jõge. Olen tubli ja teen alati kreeka keele kodused tööd ära. Tegelen igal nädalal (kuigi siiani väga vähe nii korraga kui kokku) lõputöö mõtete kogumise ja kirjapanemisega.
Aega ei ole, aga ta kulutatakse enamasti väga hästi : )

Sel laupäeval algab suur teatrituur, otsustasime eriti kultuursed olla ja ära vaadata Kõik aias, Jäise mõrva, Ellingu, Sviidi ja Kafka Lossi. Ja seda kõike ühe kuu jooksul. Arvestades asjaolu, et ma viimase... eem, aasta jooksul? Eriti teatrit külastanud pole, peaks selline üledoos head tegema küll. Mõtlev inimene käib ju teatris.
Tegelikult käib ka roosa kleidiga blondiin teatris ja peab end siis kultuurseks. Aga neid piire ja kaalukausse lahkama hakata viib teravate ütlusteni, mille ma siinkohal vahele jätan - me kõik istume klaasmajas, kui hapras, näitab aeg.


Suur Ootamine märgib seda nädalat siiski - nii stippi kui teatud kirju võiks varsti saada..

Justkui mingi tohutu kulminatsiooni poole liikudes. Ons bakalaureuseõppe lõpetamine tohutu kulminatsioon? Ei, lihtsalt esimese, veidi kohmaka sammu astumine.


Päikesejänku kirjanduslik pulbitsemine jätkub ka viimasel ajal, aga see on veel saladus. : )


Sina ise olla on mõnikord täie avalikkuse ees päris keeruline - pidime väljendusõpetuse seminaris ettekannet tegema, sisuks vabalt valitud isik, kes meile eeskujuks on või kuidagi mõju on avaldanud. Tegin üpris põhjaliku ja värvika ettekande Angelina Joliest. Alguses suurte kahtlustega - kas õppejõud minu peale ääretult viltu ei vaata, kas see saab üldse akadeemilisse nišši sobida ja kas ma saan pärast sarkastilise kommentaariumi osaliseks. Justkui mul väljaspool ülikooli kunagi selliseid kõhklusi oleks tekkinud, jube, mida nad minust (tegelikult mida ma ise endast) teinud on (olen.
Aga nendest sain ma üle, tegin oma ettekande naeratusega ja sain kõvasti kiitust.
Seega kinnitavad ka meie osakonna kõige tähenärijamad ja kriitilisemad doktorid - sina ise on hea olla.

"I don't believe in guilt, I believe in living on impulse as long as you never intentionally hurt another person, and don't judge people in your life. I think you should live completely free."

"I like someone who is a little crazy but coming from a good place. I think scars are sexy because it means you made a mistake that led to a mess."

- Angelina Jolie


PS. Kuidas juua õigesti tekiilat?
Aga muidugi võttes soola ümbruses oleva kõige ilusama noormehe käelt ja sidrunit huulte vahelt.


Särage koos päiksega! : )

Why these woods still echo, how the whispering tangles on
Whe the moon was the only one here

And you are the air, the cold beneath this whispering wind, carried within
You are the air, the warmth in sorrow

Charon

: )

metsa all on metsa all on samblik
samblikus on samblikus on ämblik
ämblikul on ämblikul on püksid
ta ei ole ta ei ole üksi
ämblikul on ämblikul on sõber
see on väike see on väike põder
põdral seljas põdral seljas seelik
põder veidi veidi ülemeelik
kudusid koos kudusid koos võrgu
kasutasid jalgu nad ja sõrgu
võrku sattus võrku sattus hüljes
hülgel oli hülgeviga küljes
põder tahtis põder tahtis hüljest
hoiatada sõbra halvast küljest
ämblikul on liiga palju võlgu
ära lubas anda oma võrgu
ämblik tahtis ämblik tahtis hüljest
hoiatada põdra halvast küljest
põder liiga liiga ülemeelik
liiga kõrgel liiga kõrgel seelik
hüljes tahtis olla väga sõber
nõusse jäi nii ämblik kui ka põder
ämblik põder ämblik põder hüljes
kõigil nüüd on hülgeviga küljes
tundsid üksteist justkui juba ammu
püüdsid käia hästi ühte sammu
tundsid üksteist tundsid üksteist ära
ja nad läksid ja nad läksid ja nad läksid ja nad läksid…

Just nii me oma öid veedamegi, köögis lauldes.
Parim.

Nosferatu!

...on vist kõige stiilsem film, mida ma viimasel ajal näinud olen.
1922. aastal tehtud ja tummfilm, muidugi pingutatakse mõnede asjadega üle (õnnelik armunud paarike lehvitab teineteisele kaugelt, noormees taganeb õuduses vampiiri ees jne), aga asi on vääga hästi tehtud. Krahv Orlock näeb väga kriipi ja sünge välja. Soovitan soojalt :)

Kihvade ja kahvatuse maania jõudis nii kaugele, et tellisin enesele vampiiriraamatu. Põhjalik ja äge. Varsti tuleb.
Varsti saab ka suuremal määral Dita-fanatismiga jätkata, kuna stipp toob endaga kaks uut korsetti.
Ilusad asjad... mmm.

Aga näed, katsu sa ilus, viisakas ja väljapeetud olla rokiklubis, tuleb Aet, tervitab sind tormiliselt ja tõmbab su täie hooga põrandale pikali. Pole hullu, pole hullu - kunagi pidi ka see mantel keemilises ära käima. Miks siis mitte lähiajal.

Kuidas päevad nii kiiresti mööduvad ja püsinaeratus suunurkadesse on hiilinud ja Päikesejänku kogu oma vaba aja, naeratused ja puudutused vaid ühele pühendada tahaks? Po-ku-KÜTE on ilmselgelt oma märgi jätnud. Soe, Hea Ja Ilus Inimene 1tk leidis oma tee minuni ja ma tahaks teda kauaks-kauaks endale jätta.

The Reader on, muide, vägavägahea. Kate Winslet on oma Oscari üdini ära teeninud. Minge ja veenduge ise, soovitan soojalt.

Või siis selline film äkki?



Järgmisel nädalavahetusel tasuks mujal hängida kui Tartu tänavatel - pean pühapäeval minema libedasõitu tegema, seega reedel-laupäeval liiklen kusagil linnapeal. Behold!
Naljakas, kuidas kõik, kes minuga autos istunud on, ütlevad, et ma oskan sõita, aga lõppeks ikka mul ei vea.
Aga olen tagasi roolis ja käed ei värisenudki. Niiet saab küll. Tagasihoidlikum tuleb olla lihtsalt.

Ja elu ongi ilus. Ja lõpuks tuleb kevad ja õhk läheb ka soojaks. :)


Ja nüüd nõuanne kõigile, kes ennast armastavad:

"Don't pay any attention to what they write about you. Just measure it in inches."
- Andy Warhol


Meelelahutuseks kõigile, kes ennast armastavad - tehke anagramme oma nimest, anagrams never lie. Ja sellepärast ongi loogilised sellised anagrammid minu nimest nagu Salad Raisin Thin, Danish Liar Saint, A Handrail Insist, Dahlia Trains Sin või Radial Satin Shin.
urra, urraa!
http://wordsmith.org/anagram


Ahjaa, vaadake Nightwishi The Islanderit. Väga ilus video.

...and during that day
Came spring and summer
Oh, when did you fly here?
It was you I found
The same flesh and blood

(My flesh) It was you that I found
(My blood) It was you that I met
One just like me, same flesh and blood

Amorphis

Käsnade imeline maailm

Arutavad neiu ja noormees ruumilise ökonoomsuse üle.
Oletades, et üks mees on üks ühik ja naine pool, kuna õrn ja habras naisolevus ei ole ei lai ega pikk samas mõõdus kui maskuliinum.
Seega
peaks kaheinimesevoodisse panema kaks tervet ühikut ja mitte ruumi kulutama, kuna majandussurutis raskendab elamistingimusi ja väikse Eestimaa rahvas peab üksteise suhtes suure südamega olema.

Neiu loogika kohaselt
peaks voodisse panema ühe mehe ja kaks naist,

Noormehe loogika järgi
Kaks meest.


Okei, tänapäeva noorus on täiega seksuaalselt väärastunud,
aga kes seda lippu siis uhkemalt ja kõrgemal hoiab, kas mina või Marti?
:D



Vaikselt ja mõnusalt on päevad möödunud, kui välja arvata Pühapäev Enne Vabariigiaastapäeva, mil mina ja Dana otsustasime, et on hea mõte minna hilisõhtul kohta, mida me kaardil üles ei leiaks. Lõbus oli tõepoolest - teatud mõttes pole mul neli aastat nii lõbus olnud ja järgmised neli aastat ei saa ka enam olema - õhtul ja öösel ja varahommikul ka, terve järgmise päeva ma magasin ja lõuna ajal pidin haarama täiesti ebavajalikku suunda, et lõpuks maailma servalt päästetud ja koju tagasi saada.
Aga hüperaktiivsuse etalonina suutsin ma vist kõiki täiesti ajuvabadele tegudele agiteerida, kõigilt neiudelt füüsilisi.. khm, komplimente välja meelitada ja täiesti uskumatult ebainimlikke venitusharjutusi sooritada.


Samuti välja arvatud eelmine laupäev, kus me kõik UGs tähistasime, et Poku/ Üljes/ Blode/ Marti vanemaks sai. Illegaalsusega sai tegeletud, tantsitud, siivutu oldud, niisama hängitud, neiudega gängitud, enesele igasugust kraami sisse kallatud ja debiilset nalja tehtud. Ülim lõbusus. Yay!

Korrarikkujast piiriületajale, muide - trahv on kaheksa prääksuga kükki linnaväljakul, giljotiini kõrval. Ja kaks õlut.
Whip!


Maale jõudsin ka, pseudovanaisal ehk vanatädi mehel oli sünnipäev. Lund tuli lõpuks nii palju, et ma ei saanud autoga minema ja pidin bussiga minema, ema läks päev hiljem :)
Aga sumpamine on teadupärast lõbus ja koeraga jooksmas käia eriti vahva, kui jooksmine näeb välja nagu põlvetõstejooks vaheldumisi hanges roomamisega - uhh, surnud; ei, natuke jõuan veel.

Vaatasin Wall-E lõpuks ära - jah, on küll armas film, aga palun ärge minge (st. enam vist ei saagi, aga loodan, et te ei käinud) eestikeelset varianti vaatama - kõige halvem asi, mida meiemaa kinoisad on välja mõelnud viimaste aastate jooksul, on filmide eestikeelne dubleerimine. Oleks vähemalt Tartus nagu Tallinnas võimalik näha originaalkeelset varianti, aga ei. EI! grrr.
Igatahes - film on hea, ei, ma ei pidanud kinno minema, aga keelemärkus kripeldab ammu juba mõtetes. Täielikult kahetasandiline, ideaallastekas ja samal ajal kompleksne draama.


Käsnade imeline maailm, muide, on 45minutiline dokumentaalfilm. Soovitan soojalt.

I can’t help but follow in spite of going insane
For I know you’ll swallow the whole of my pain

Cause you’re feeding the fire within me
Cause you’re making me feel so alive
Cause it’s only the end of the suffering and I’m drowning in this rush

I was down, now flying
going nowhere fast
There’s no denying I need this feeling to last

Poisonblack