yes

Pou na 'sai twra

Ja mida ikka on teha keset õhtut kui on juba kahepeale pudel ülihead prantsuse veini ära joodud ja siis rõõmsal sammul koju tuldud, et kenasti ontlikult magama minna ja järgmisel päeval kl 8 seminari minna...

...loomulikult istuda skypesse ja ajada Danaga veel viis tundi totaalselt geniaalsetel maailmavalu, poliitikat ja filosoofiat absoluutselt mitte puudutavatel teemadel ehk siis: armumine, SM ja dildod ja ... ee, midagi oli kindlasti veel, juttu...

...juua ära veel üks - liitrine - pudel odavat prantsuse veini...

... kuulata nii kõvasti muusikat, et unise näoga naabrineiu tuleb kl veerand 4 ja palub selle vaiksemaks keerata, ja tantsida Danaga teineteisele veebikas...


...ärgata järgmisel hommikul 9:17, avastada, et suitsu veel on, ja õndsa naeratusega edasi magada.



Rääkimata kõige paremast ööJalutuskäigust, mis mul kunagi olnud on. *schwärm*



Rokib!

knew it

You are most compatible with PISCES! Together you're going to rock! Pisceans possess a gentle, patient, malleable nature. They have many generous qualities and are friendly, good natured, kind and compassionate, sensitive to the feelings of those around them, and respond with the utmost sympathy and tact to any suffering they encounter. They are deservedly popular with all kinds of people, partly because their easygoing and affectionate. Pisces are rarely content. They are more readily concerned with the problems of others than with their own. They are never egotistical in their personal relationships and give more than they ask from their friends.

Nonäed siis, Marti.

Quid autem amo, cum te amo?

: )

Face punch

Hahahahah. Explosm viitab tänases koomuskis New Moonile. Uskumatu.

New Moon oli hea muide minu arust.

(L)

Vrehi stin poli apo noris ke grigora nihtoni
ehis ta fota su klista ke filus stin othoni
ke na ksehasis prospathis ala o ihos tis vrohis
ta logia mu su psithirizi ke thelis na kriftis

ke i vroxi, ke i vrohi, ke i vrohi dinamoni

vrehi stin poli apo noris ke mesa su nihtoni
mono to fos tis siskevis fotizi to saloni
ke na ksehasis propathis, ala o ihos tis vrohis
ta mitika mas su thimizi ke pas na trelathis

ke i vroxi, ke i vrohi, ke i vrohi dinamoni

Klise tin porta sigana san kapion pu to skai
ki ela sto steki to gnosto pu akoma ksenitai
na riksis mono mia matia na su zitiso ti fotia
ki an ehis kopsi to chigaro kernao ta pota

ke i vroxi, ke i vrohi, ke i vrohi dinamoni



It is raining on the city, from early on, and night falls quickly.
You have your lights switched off and your friends are on the screen.
And you are trying to forget, but the sound of the rain
Whispers my words to you and you want to hide.

And the rain...and the rain...and rain falls harder and harder


It is raining on the city, from early on, and night falls inside you.
Only the light of screen lights up the living room.
And you are trying to forget, but the sound of the rain
Reminds you of our secrets, and it drives you crazy.

And the rain...and the rain...and rain falls harder and harder


Close the door softly, like someone making an escape,
And come to the familiar hangout, that still stays up all night,
Just to cast a glance inside, so I will ask you for a light,

And if you have given up smoking, the drinks will be on me.

I want to live in fire.

Ausalt öeldes tundub mulle hetkeseisuga, et ma tegelen siin rohkem lõõgastumise ja nautlemise kui hoolika õppimisega. Sel neljapäeval pidasin küll higistades ja närveldades oma ettekande (mis alguses lonkas, aga pärast lippas), aga neljapäeva õhtu kulmineerus hoopis teistes toonides.

Käisime ühika baaris neljapäeval, alustasime kenasti rahulikult õllega, aga hiljem läks ka muidugi tekiila peale üle. Muhaha. Muusika-, filosoofia- ja religiooniteemalised vestlused, lõpuks avastasin siinmail ka esimese naise, kes sõbrannana kirja võiks minna. Väga hea. Lõpetasime õhtu kuskil 5 ajal.

Reedel jätkus pidutsemine teiste sõprade seltsis, alguses mugavalt korteris istudes ja õlut libistades - rummi ja viina oli ka, aga nendeni me ei jõudnud, sest meil oli nii palju õlut :D -, siis suubusime klubisse. Mingi tilluke klubi, pungil rahvast täis, ma tantsisin esimest korda elus nii, et keegi nühkis külge kogu aeg. Natuke hommikupoole ööd asi rahunes maha, me tantsisime küll oma neli tundi vist. Siinsete kohtade hea külg on, et õige pidu hakkab 00 ajal ja lõpeb hommikul, Tartu klubid pannakse pahatihti kl 4 kinni ja siis pole aktiivsematel ööinimestel eriti midagi teha peale pooles kuues või pungil zavvis istumise. Siin saab ka 24h ööelu elada, kuigi tegu on väikelinnaga.
Tantsulõvid lõpetasid kl 6.



Laupäeval seadsin sammud kohaliku livemuusikakoha suunas - rokiklubiks seda nimetada ei saa, sest reedeti mängitakse nt reggaet ja üleüldse on paindlikkus publiku suhtes juhtlause - siin kõige lähemas klubis on enamasti reedeti rokiõhtu, aga sel reedel hoopis hiphopiõhtu.
Kolm bändi kuulasin ära, esimene oli superhea, Sapiency, soovitan soojalt, loodan, et neil varsti myspacesse muusikat ka juurde tuleb, aga kuna nad värske bänd on, ei imesta, et veel meediamaterjali vähe jagada.
Teine bänd oli üpris jube, kolmas meh, sellepärast nende nimed mulle ka meelde ei jäänud.



Aga mulle meeldib siinne väljaskäija rahvas, nii ühel kui teisel tandril, klubipepud ja rokipeerud, esiteks on inimesi tõsiselt mitmesuguseid - nägin klubis üleni mustas rahvast ja metaliõhtul mingeid hiphop-stiilis riietatud tüüpe. Kõik väga normaalne.


Rahaliselt on muidugi asi kurb, sissepääsud igale poole kuni 5€, üks õlu 3€, riidehoid maksab jada jada. Aga kui Saksa riik juba stipendiumi maksab, siis võib endale kuus ühe korraliku pidutsemisnädalavahetuse lubada ka :D


Tagasi akadeemilise entusiasmi juurde minna ei viitsi ma hetkel üldse, eriti kuna magasin täna poole 3ni ja homme äratus kl 8. surm ja ikaldus.

Aga peab saama ja saab ka!


Ja praeguseks juba vähem kui kuu aja pärast on mul võimalus Rokiklubis ja UGs kõiki armsaid Tartu sõpru ja tuttavaid emmata, kes mu teele satuvad.







Livin' it, lovin' it!

Wärme

But if I told you what I know...

Hurraa, mul õnnestus ka lõpuks haigeks jääda siinmail.
Ma ei tea, kas põhjustaja oli eelmisel neljapäeval baaris minu juures hänginud sigahaige sõber Pit, igal pool koridori peal ringi hullavad batsillid või märgade juustega rõdul hängimine või all of the above. Igatahes olin esmaspäeval toredas palavikudeliiriumis.
Õnneks sain haigusest mõnusa koduse eestist kaasa võetud külmetusteega - need kollastes pakkides, need on superhead! - ja varvaste vahele määritud mentoolisalviga (üldiselt küll pannakse vietnamisalvi küll, aga seda mul kaasas ei olnud, mentoolisalv mõjus ka nagu näha) enam-vähem jagu. Plaanisin homme veekeskusesse minna, see vist jääb ära, aga üldiselt juba liigun rõõmsalt ja rõõsalt.

Miks siin küll kõik toidud nii hästi maitsevad.. ostsin pitsat, esimene iseeneslikult ajendatud rämpstoit saksamaal, ja ma pole vist elu sees eestis külmutatud pitsat leidnud, mis nii maitsev oleks. Ja mul on olnud külmutatud pitsa faas, niiet läbi proovitut jagub.


Igatahes. Tänu suurepärasele hoolitsusele iseenda (ja teiste poolt - üksi ikka ju terveks ei saada, positiivse energia süsti on väljaspoolt vaja :] ) olen jälle korras.

Aga seda ainult rõõmsa avastuse tarvis, et homme pean ettekande tegema oma referaadist.
Jess.


Õnneks on homme ka ühikabaari õhtu.

Jess :D

Vaikselt, sammhaaval, elame edasi.
Ja oleme nüüdsest - lõpuks tuli aru pähe jälle - väga rahul asjaoluga, et lähiümbrusesse liiga suurt seltskonda inimesi tekkinud ei ole.
Olgem ausad. Mulle meeldivad raamatud rohkem. Ja iseenda seltskond. Ja hea muusika.

Ja.
Ma loodan, et Eestis on ikka lumi, kui ma 18ndal tulen.

Eighteen, baby it’s such a shame
In the pine tree by the porch her name’s engraved
And you won’t believe the things she could do for love
Found her lying face down in the snow


Eighteen, barefoot on his porch
Smiling like she’s never done before
Arms streched out, she’s ready to depart
Whatever hits her manic bitter heart


But if I told you what I know
Would you be able to let go

But if I told you what I know
Would you be able to let go
Of that load

Minor Majority

(lugu on siin. Tõeliselt hea, kuulan juba päevi.)

There you go.

Jou!
Mina ja mu varbad tervitavad teid. Saksa kaart tervitab ka. Ma loodan, et koju tulles saan Eesti kaardi kaasa tuua ja sinna kõrvale panna.


Huvitav oli täna täheldada, et kaks päeva järjest pidutseda ei ole üldse midagi, mida ma täiega viitsiksin teha kui valikus on ka mõnus pehme voodi ja värske die Zeit ja mõned raamatud ja hea muusika ja jõusaal.
Hakkan igavaks muutuma? Hah.


Neljapäev on see päev, kui ühika baar lahti tehakse ja hoolimata üldistest terviseprobleemidest ja mõnedest ootamatutest teravustest (Jakob du bist ein Spießer! Aber ich mag dich trotzdem immer noch) oli ääretult mõnus jälle alkoholist katalüseeritud absurdumitesse ja järgenvasse unetusse laskuda.


Kuna meie ühikal oma jõusaal on, hakkab minust vaikselt trennisõltlane saama - pole imestada ka, sest head muusikat kuulata ja eimillestki või just olulistest asjadest mõelda, samal ajal nii muuseas kaloreid põletades, on hea tegevus.


Panime emaga Kreeka reisi paika, septembris olen seega soojal maal. Siis kui Eestis sallid kaela pannakse ja Saksamaal dressipluusid peale. Siis panen mina nii kaela kui peale päikesekreemi. SPF 30. Muahaha.

Vladivostoki plaan hakkab ka vaikselt edasi arenema - plaanisime Michaeliga mingil hetkel Venemaa risti läbi sõita ja siis laevaga tagasi tulla. Kuna mul pärast siin magistri lõpetamist suuri plaane pole umbes kaheksa kuud, siis võtame ette. Jawohl, nahuj!


Aga üldiselt olen läbi sotsiaalse karusselli siiski oma tee iseenda pähe ja mõtetesse ja raamatute keskele tagasi leidnud. Isegi loomingulisus näpistab mõnikord põsest.

Olgu siinse uudsusega harjumine nii raske ja emotsiooniderohke kui tahes (ikka jätkuvalt iga päev naerukrambist klombini kurgus) - ma sooviksin seda kõigile. Sest ennast leida ja selleks inimeseks kasvada, kes sa olla tahad, on sellises kohas lihtne. Miskipärast.
Ilus elu.

Kuu aja pärast, kopikatega, olen mõneks ajaks jälle teie keskel.

Seniks - nautige lund ka minu eest :)

Lay where you're layin', don't make a sound
I know they're watchin', they're watchin'
All the commotion, the kiddie-like play
Has people talkin', talkin'

The dark of the alley, the breakin' of day
The head while I'm drivin', I'm drivin'
Soft lips are open, knuckles are pale
Feels like you're dyin', you're dyin'


You, your sex is on fire
Consumed with what's to transpire

Hot as a fever, rattling bones
I could just taste it, taste it
If it's not forever, if it's just tonight
Oh, it's still the greatest, the greatest, the greatest

You, your sex is on fire
And you, your sex is on fire
Consumed with what's to transpire

And you, your sex is on fire
Consumed with what's to transpire

Kings of Leon

Hea tunne on kõhus.

: ]

Ir sit unverwizzen!

Ausõna, ääretult rikastav on kirjutada referaati raamatu kohta, mis on kirjutatud mittelhochdeutschis (keskaja saksa keel, enam-vähem kohati arusaadav aga SAMAS.... oeh) ja mille enamik tõlkevariante professori poolt nagunii ebapädevaks tituleeriti; veelgi enam see tõlge, mille ma raamatupoest leidsin, pigem rohkem ebapädevate hulka kuulub.

Üldiselt siinmail midagi kirjalikku üllitada on tore ja inspireeriv ülesanne, ilmselt saan ühe kursusetöö näiteks Iiobist kirjutada, kes mulle hirmsasti meeldib.

Aga antud hetkel on tegemist esimese vasikaga ja motivatsiooni rakendamine venib, kuigi ma endale ilge hunniku Miisu komme sisse tohtisin vitsutada tänu mu suurepärastele varustajatele kodumaalt. Tänu suhkru üledoosile õnnestus mul üks kommenteeriv raamat täis vanasaksa- ja ladina keelega läbi närida, 100lk kõigest, teine raamat 200lk ootab ees ja ei tundu üldse enam põnev, kuigi sissejuhatus vihjab, et kirjutatud on hästi.


Jeeeeee!

Tass teed ja off I go.


Siin sajab pidevalt, muide. Lootust lumele kardan et ei ole. Tahaks Eestisse ja lumepalle loopida.


Nii muuseas. Mu kallid armsad kõige ilusamad, keda ma taga igatsen ja mõtetes kannan. Ma sooviks hirmsasti, et te minust mõtleksite nii, aga ma ei tea, kas ma seda väärt olen:

She can kill with a smile
She can wound with her eyes
And she can ruin your faith with her casual lies
And she only reveals what she wants you to see
She hides like a child
But she's always a woman to me

She can lead you to love
She can take you or leave you
She can ask for the truth
But she'll never believe you
And she'll take what you give her as long as it's free
Yeah, she steals like a thief but she's always a woman to me

Oh, she takes care of herself
She can wait if she wants
She's ahead of her time
Oh, and she never gives out
And she never gives in
She just changes her mind

And she'll promise you more than the Garden of Eden
Then she'll carelessly cut you
And laugh while you're bleedin'
But she'll bring out the best
And the worst you can be
Blame it all on yourself
'Cause she's always a woman to me

Oh, she takes care of herself
She can wait if she wants
She's ahead of her time
Oh, and she never gives out
And she never gives in
She just changes her mind

She is frequently kind
And she's suddenly cruel
But she can do as she pleases
She's nobody's fool
And she can't be convicted
She's earned her degree
And the most she will do
Is throw shadows at you
But she's always a woman to me

Poliitilised aspiratsioonid

Litany to Humility

By: Rafael Cardinal Merry del Val (1865-1930),
Secretary of State for Pope Saint Pius X


Deliver me
From the desire of being esteemed
From the desire of being loved
From the desire of being extolled
From the desire of being honored
From the desire of being praised
From the desire of being preferred to others
From the desire of being consulted
From the desire of being approved
From the fear of being humiliated
From the fear of being despised
From the fear of suffering rebukes
From the fear of being calumniated
From the fear of being forgotten
From the fear of being ridiculed
From the fear of being wronged
From the fear of being suspected

That others may be loved more than I,
grant me the grace to desire it.
That others may be esteemed more than I
That, in the opinion of the world,
others may increase and I may decrease
That others may be chosen and I set aside
That others may be praised and I unnoticed
That others may be preferred to me in everything
That others may become holier than I,
provided that I may become as holy as I should.

schwarzes Shaaf

Aber total, mann.


Mul on maailma kõige paremad sõbrad.
Nad kirjutavad mulle pikki kirju ja saadavad endast pilte, küsivad, mida ma eestist saada tahan ja actually saadavad mulle nänni, igatsevad mind aktiivselt, kui läheduses on, käivad külas, naeravad koos minuga mu nõmedate lolluste üle ja aitavad mul sakslaste iseärasuste üle imestada.

Yeah!


Üleeile veeres Michael oma šefi Setra bussiga kohale, hunnik alksi pakiruumis. Nii muuseas. Sai jututatud, kohalikke baare uudistatud, vajaka jääva intelligentsiga tudengeid pilastatud (sest nii paljudele saksa meestele meeldib ennast rääkimas kuulata ja keegi võiks neile puuga pähe lüüa regulaarselt), sprotte söödud ja lõualihased krampi naerdud. Hommikul mensas söömas käidud, ka minu jaoks esmakordselt.

Uudistasime vanade raamatute riiuleid raamatukogus - juhuslikult täiesti, mul oli vaja midagi pikendada ja Michael, raamatukaupmehele kohaselt, uuris saadaolevat kraami. Mina sain sellele kutsehaiguslikule uudishimule tänu varajase jõulukingituse, nimelt sellise toreda raamatu:


Ehk siis "kuidas vägistada meest", jap, kas pole mitte üllatav, et autor on soomlanna.
Aga eks me kõik teame, et ma oleks ise ka võinud selle kirjutada :D


Üldiselt, koolientusiasm elab nädala ja loengute-seminaride sees, nendest väljapoole teda hetkeseisuga ei jagu. Homne päev peab mööduma referaadi kirjutamise võtmes. Right.. nojah, eks näis.

Aga olenemata depressiivsetest faasidest ja kohatisest nõutusest - elu on ilus kogu oma värviderikkuses.

Yeah!

The Mechanical Contrivium

Sürrealism. Just nii.

1. Sandra was invented in China in the eleventh century, but was only used for fireworks, never for weapons.
2. The first toy product ever advertised on television was Mr Sandra Head.
3. All shrimp are born as Sandra, but gradually mature into females!
4. Banging your head against Sandra uses 150 calories an hour!
5. You should always store Sandra in an airtight container in the fridge.
6. Sandra is the last letter of the Greek alphabet.
7. Sandra has four noses.
8. If the annual Australian Sandra crop was laid end to end, it would stretch around the world seven times.
9. Europe is the only continent that lacks Sandra.
10. If you keep a goldfish in a dark room, it will eventually turn into Sandra.

Delicious Solitude

Veider on erinevate inimestega suhelda, kui iseennast üldse paigutada ei oska oma lähiümbruskonna sotsiaalses võrgustikus. Kas on mu nõudmised suhtluse kvaliteedi suhtes niivõrd suured, et keegi ei vasta standartidele, või on siinsed inimesed tõesti niivõrd erinnevad.

Kõigest hoolimata tunnen end jätkuvalt nagu võõrkeha. Üpris emotsioonitu, kõrvalseisja. Vaba radikaal :D

Nädalavahetusel sai Leipzigis käidud ja pidutsetud kaks päeva, oleksime kolmanda päevagi pidutsenud kui ma neljapäeval oleks kohale sõitnud juba. Vähe unetunde, palju jooki, palju tantsu ja nii mõnedki lollused. Just nii nagu peab. Purjus kakerdiste tandem, aga mõlemad teineteisesse vägagi armunud nagu alati ja nalja kui palju. 13 aastat ikkagi.
Õnneks tuleb Dana ka varsti siia, siis saame jätkata.

Käisime MoritzBasteis, kus oli täiesti juhuslikult gooti pidu, reedel, väga ilus keldrikoht, aga tantsupõrand oli nii krobeline, et ma kusagil õhtu jooksul saapad jalast kakkusin ja paljajalu vihtusin. Väga põnev dialoog oli ühe poola tüübiga, kellega me väljas suitsu tegime. Rääkisime muidugi Poola kultuurist ja keelebarjääridest ja muusikast ka mõnda aega, aga mingil hetkel siis tema:
"sul on väga ilusad rinnad"
mina: "jah, aitäh"
"kas ma neid katsuda tohiksin?"
mina: "eeem, ei"
"nojah, okei siis"
ja jätkub vestlus täiesti normaalselt edasi.
Wtf, kas poolakad ongi sellised? Kahtlemata ilgelt nunnu.

Laupäeval jätkasime Volkspalastis, kus toimub selline tore asi nagu all inclusive party! Maksad 10€ sissepääsu eest ja jood terve õhtu tasuta. Idee järgi on tasuta jookide arv muidugi piiratud, aga meie küll oma limiidini ei jõudnud.
Väga uhke vana hoone on ka, panteonitaoline, suuuuur, sammastega, kupliga, sees on ka sambad. Väga šeff.

Tegelikult pidime me Danaga laupäeval ka Wittenbergi minema, aga kuna me 4 tundi maganud olime - või 3 - ei äratanud mind miski ja Dana käis üksi. Vaeseke. Küllap ma ka kunagi sinnapoole jõuan, aga selle aasta jooksul kardan, et ei mängi välja :)


Üleüldse peaks rohkem ära sõitma ja ilusal Saksamaal ringi vaatama - 5 tundi kestis Dana juurde sõit ja kuigi mul kaks raamatut kaasas oli, vahtisin ma kogu sõidu aja aknast välja (okei muusikat kuulasin ka küll, aga see selleks) ja imetlesin Saksamaad. Mäed, lossid, aasad, jõed, järved - kõike on, taeva mustritest rääkimata. Ilus oled, Saksamaa. Ja rongisõidud lähevadki kiiresti.


Raskem oli Dana juurest kui Eestist ära sõita, muide. Aga õnneks ta kuu pärast jälle minu suunas sõitma hakkab.

Igatahes. Vahepeal oli kodune tunne. Nüüd jälle enam ei ole. Aga see ei tee mind rahutuks ega murelikuks. Pigem muudab mõtlikumaks, ajendab rohkem jälgima kui ise etendama. Ka haridus.