Sorry for party rocking ;-)

Mu keskmised kaaselanikud ei olnud just eriti õnnelikud, kui ma hommikul kl 8 hunniku inimesi oma tuppa vedasin ja lällasin ja veini jõin nendega.
Kahjuks on baaridaami elu just selline, et kui teised vaikselt pidu lõpetama hakkavad, alustame meie esimese dringiga, sujuvalt viimase õllejotsi münte üle lugedes poetame isiklikku kokteiliklaasi joogikõrre. Teie ju ei näe, mis teisel pool baariletti toimub. :p

See kole öötööelu ja kaugsuhe päikesega omab ka mingeid privileege. Raha jagub hetkel, s.t. midagi üüratut ma enesele hetkel lubada ei saa, kuna uue elukoha tagatisraha läheb 400€ ja üksi elada on ilmselt kallim kui mitmekesi. Aga eks seda näitab aeg, hetkeambitsioon on igatahes ühetoaline korter nabida. (Mitte, et Marburgi kinnisvaraturg selliseid valikuid soodustaks. Aga väike päikesekiir - nagu mu nädalaplaaniski umbes kahel päeval valguses jalutuskäik ajaliselt võimalik on - näitab end selleski tulevikus.) - aga kui ma juhuslikult tahan 50€ nädalas toidule kulutada, on seegi takistusteta ettevõtmine.

Töötan enamasti kuus päeva nädalas, aga toon koju nii palju leiba ja joon kõrisse nii palju alkoholi kui parasjagu passib. Loogiline, et mu privileegide täierinnaliseks nautimiseks oleks vaja kaks päeva nädalasse juurde, aga mida ei ole, seda ei ole.

Ainus nõme on, et mul ei ole hetkel tõesti eriti palju aega end igasse võimalikku kirjastusse pakkuda. Senised tööotsingud on olnud edutud, aga otsisin täna taas viis kuulutust välja, millele entusiastlikult vastata.

Igasugused akadeemilised õiendused venivad. Kaks kuud tagasi ära anda plaanitud retsensioon venib. Öökapiraamat venib. endalgi hakkab piinlik. Aga hetkel teisiti ei jaksa. Sest tööst vabal ajal tahaks ju natuke lõõgastuda ja lõbutseda ka...

Ühesõnaga, pole just halvim aeg mu elus. Aga väga kiire on kogu aeg.

Päikest. Siin hakkab ka öösiti vaikselt miinusesse minema.