Dear Jordanian police,
I would much rather be branded a whore
than a narrow-minded fundamentalist.
Your God has much more love for me than he ever will for you.
Yours Truly,
Ms. Law-Breaker
(PS. don't worry guys, I'm okay. It has been an adventurous time here in Amman)
28 Jul 2011
22 Jul 2011
A lion-hearted girl
Might I have taken a bitter bite while feasting on my political incorrectness?
No fear.
Jump.
This Strangelove really kind of does make my heart sing. For that, I will become a lion-hearted girl. Thanks, Depeche Mode, and Florence + The Machine, for paraphrasing my life so well.
No fear.
Jump.
This Strangelove really kind of does make my heart sing. For that, I will become a lion-hearted girl. Thanks, Depeche Mode, and Florence + The Machine, for paraphrasing my life so well.
18 Jul 2011
Perfection
I. Am. The. King.
Let me tell you why:
We went to a weekend seminar to end the semester. We spent Saturday working on some texts from Roland Barthes and then went onto the other important aspect of being a student: sippin' that wine, hard. As it happened, there was a football team spending a training weekend and sippin' around the other tables on the big yard of the youth hostel.
Around twelve we ran out of cigarettes, so we decided to ask the lovely sporty gentlemen if one of them would drive us to the nearby gas station, and being the nice people they are, we got our wish and supplied the seminar crowd with more wine.
The conclusion of the evening was that a lot of wine was sipped away and as we wanted to repay the niceness of the football team, me and the lady who accompanied me to the gas station spent a bit of time talking to them. I happened to ask them about their training program. They were supposed to be going for a morning run at 7:30.
I got to bed around 1:30, totally drunk and feeling quite icky because of the weird german apple wine which I do not like but took a cup of from the guys because they thought it is THE drink.
Being in the condition I was, the I-am-strongest-rule applied itself and I loudly declared that I would go jogging in the morning.
So, I actually crawled out of bed at 7, after a night of wining, went running with the football team... and outran them.
Their morning run is 30 minutes. I went on for an hour. The poor guys thought they had lost me in the woods.
Fckyeah!
In today's thoughts on life:
I guess the stupidity or the ever-ongoing vicious circulation of searching happiness in one's existence is driven by the fact that we tend to yearn for the opposite of what we have.
Currently I am cocky enough to assume I can have both.
But what is life, if not short, changing and adventurous?
I deserve no less.
No Berlin for me, sadly, they chose someone else. Luckily I still have time to look around elsewhere.
A hard rain is a fallin', as Bob Dylan predicted, but that aint' stoppin' Yours Truly.
I just hope it doesn't turn into a shitstorm in September.
:-]
Let me tell you why:
We went to a weekend seminar to end the semester. We spent Saturday working on some texts from Roland Barthes and then went onto the other important aspect of being a student: sippin' that wine, hard. As it happened, there was a football team spending a training weekend and sippin' around the other tables on the big yard of the youth hostel.
Around twelve we ran out of cigarettes, so we decided to ask the lovely sporty gentlemen if one of them would drive us to the nearby gas station, and being the nice people they are, we got our wish and supplied the seminar crowd with more wine.
The conclusion of the evening was that a lot of wine was sipped away and as we wanted to repay the niceness of the football team, me and the lady who accompanied me to the gas station spent a bit of time talking to them. I happened to ask them about their training program. They were supposed to be going for a morning run at 7:30.
I got to bed around 1:30, totally drunk and feeling quite icky because of the weird german apple wine which I do not like but took a cup of from the guys because they thought it is THE drink.
Being in the condition I was, the I-am-strongest-rule applied itself and I loudly declared that I would go jogging in the morning.
So, I actually crawled out of bed at 7, after a night of wining, went running with the football team... and outran them.
Their morning run is 30 minutes. I went on for an hour. The poor guys thought they had lost me in the woods.
Fckyeah!
In today's thoughts on life:
I guess the stupidity or the ever-ongoing vicious circulation of searching happiness in one's existence is driven by the fact that we tend to yearn for the opposite of what we have.
Currently I am cocky enough to assume I can have both.
But what is life, if not short, changing and adventurous?
I deserve no less.
No Berlin for me, sadly, they chose someone else. Luckily I still have time to look around elsewhere.
A hard rain is a fallin', as Bob Dylan predicted, but that aint' stoppin' Yours Truly.
I just hope it doesn't turn into a shitstorm in September.
:-]
13 Jul 2011
What really happened
Well well well. Sometimes you just happen to find yourself on a spontaneous birthday party for yourself. After all those semesters my floor has been filled with just the loveliest people. Thanks guys!
This happened at 00 on the 12th. The remainder of the day saw me waking up at 7 to get to Göttingen and then to Berlin, where I had a job interview, of which the results will come to me in a couple of days, and walked around to enjoy the city.
Berlin is nothing like your ever-so-loud metropol with busy unfriendly people. I had some nice conversations, helped some people out, got some good pictures and generally enjoyed walking on the streets, in the parks and around the big sights. It would be a great home to have. Fingers crossed!
And thanks to everyone who wished me well yesterday, no matter if you let me know about that or not. :-)
This happened at 00 on the 12th. The remainder of the day saw me waking up at 7 to get to Göttingen and then to Berlin, where I had a job interview, of which the results will come to me in a couple of days, and walked around to enjoy the city.
Berlin is nothing like your ever-so-loud metropol with busy unfriendly people. I had some nice conversations, helped some people out, got some good pictures and generally enjoyed walking on the streets, in the parks and around the big sights. It would be a great home to have. Fingers crossed!
And thanks to everyone who wished me well yesterday, no matter if you let me know about that or not. :-)
11 Jul 2011
Конфуций был козел
Ju on siis elur66m tagasi tulnud, kui k6nnin kergel sammul mööda tänavaid ja naeratan minevikuvestluste totakate detailide üle. Ja istun actually l6puks raamatukogus.
When it rains, it pours - homme s6idan Berliini tööintervjuule - hoidke mulle homme pöidlaid! -, 24ndal lendan kaheks nädalaks Jordaaniasse, ja ka Marburgis on äkitselt elule ärganud nii m6nedki huvitavad, erilised, intrigeerivad inimesed.
Kas tunda elust r66mu ja elada hetkele v6i hoida kinni sellest, mis meid pikas perspektiivis 6nnelikuks teha v6iks? Neli aastat tagasi oli mul kindel vastus taskus sellele küsimusele, hetkel olen veidi segaduses, kas läbi ja l6hki spontaansest (ja tsiiipa egoistlikust) elufilosoofiast tuleks v6i ei tohiks välja kasvada.
Augustikuus lähemalt. V6ib-olla.
Ahjaa, ma hakkasin eile l6puks ametlikult magistritööd kirjutama. Praeguse ajakavaga arvestades on mul 2 nädalat iga peatüki jaoks. Pluss Jordaania aeg, mil ma ilmselt produtseerin kaks lehekülge, ja Anne külastusaeg, mil ma loodan kusagil 5-6lk kirja saada. (although... I have some serious doubts about the motivational value of a cute girl drawn to good wine being permanently attached to my room. It will, however, up the fun quota substantially, so, win xD) Hmm. Kuhu kadus nominatiivaeg kuus kuud? Hell knows.
Akadeemiline entusiasm ftw!
Tervitusi raamatukogust.
Filmimaailmast: Coco Chanel & Igor Stravinsky. Imeilus portree. Ma olen alati arvanud, et Mad Mikkelsen on awesome.
Iris. Südantl6hestav, aga suurepärane. Kate Winslet ja Judi Dench. ja mistanimin'd oligi.
True Bloodi uus osa. Bwhahaha. Innocent Eric cracks me up so hard.
Sellega l6petame uudised. Ahjaa, Ilmateade: täpselt 6ige kogus suvesooja. Leidsin l6puks j6eäärse ujumiskoha, kust saab köiega vette hupata. 6htused ilmad on... khm, hiljuti soojemad kui ennist.
Carpe diem!
PS. kui keegi tahab finantseerida uut ilusat korsetti mu imaginaarses korsettide kollektsioonis, siis homme on mu sünnipäev ja mu kontonr on 221012022156 :D
When it rains, it pours - homme s6idan Berliini tööintervjuule - hoidke mulle homme pöidlaid! -, 24ndal lendan kaheks nädalaks Jordaaniasse, ja ka Marburgis on äkitselt elule ärganud nii m6nedki huvitavad, erilised, intrigeerivad inimesed.
Kas tunda elust r66mu ja elada hetkele v6i hoida kinni sellest, mis meid pikas perspektiivis 6nnelikuks teha v6iks? Neli aastat tagasi oli mul kindel vastus taskus sellele küsimusele, hetkel olen veidi segaduses, kas läbi ja l6hki spontaansest (ja tsiiipa egoistlikust) elufilosoofiast tuleks v6i ei tohiks välja kasvada.
Augustikuus lähemalt. V6ib-olla.
Ahjaa, ma hakkasin eile l6puks ametlikult magistritööd kirjutama. Praeguse ajakavaga arvestades on mul 2 nädalat iga peatüki jaoks. Pluss Jordaania aeg, mil ma ilmselt produtseerin kaks lehekülge, ja Anne külastusaeg, mil ma loodan kusagil 5-6lk kirja saada. (although... I have some serious doubts about the motivational value of a cute girl drawn to good wine being permanently attached to my room. It will, however, up the fun quota substantially, so, win xD) Hmm. Kuhu kadus nominatiivaeg kuus kuud? Hell knows.
Akadeemiline entusiasm ftw!
Tervitusi raamatukogust.
Filmimaailmast: Coco Chanel & Igor Stravinsky. Imeilus portree. Ma olen alati arvanud, et Mad Mikkelsen on awesome.
Iris. Südantl6hestav, aga suurepärane. Kate Winslet ja Judi Dench. ja mistanimin'd oligi.
True Bloodi uus osa. Bwhahaha. Innocent Eric cracks me up so hard.
Sellega l6petame uudised. Ahjaa, Ilmateade: täpselt 6ige kogus suvesooja. Leidsin l6puks j6eäärse ujumiskoha, kust saab köiega vette hupata. 6htused ilmad on... khm, hiljuti soojemad kui ennist.
Carpe diem!
PS. kui keegi tahab finantseerida uut ilusat korsetti mu imaginaarses korsettide kollektsioonis, siis homme on mu sünnipäev ja mu kontonr on 221012022156 :D
5 Jul 2011
whoosh
...ja saigi kuu aega Eestis läbi. Sai maal vaikust nauditud, sai sõpradega kõvasti Tartu linna pubidesse investeeritud, igasugust tähelepanu nauditud ja oma sotsiaalseid oskusi poleeritud, Hard Rock Laagris käidud, kaks korda kainet autojuhti mängitud ja perekondlikke funktsioone täidetud.
Üldiselt oleksin võinud produktiivsem olla, aga kuidagi keeruline pärismaailma ehk töö- ja kooliasjadega ühendust leida kui oled kodus - kuidagi hoopis teine maailm, raamatukogu pole enam harjutud kodune koht, suletakse juba kl 5, õigeid raamatuid riiulis ei ole, kõik on tuttav ja motivatsioon puudub kui tuumapohmell mitu korda käib. Mul on head sõbrad, aga nüüd tuleb tööle tagasi minna.
HRL oli lahe, Mnemic selle aasta parim üllatus, kuigi nautisin ka selliseid toredaid kollektiive nagu Zorg (!), Moonsorrow, Tolmunud Mesipuu ja My Dying Bride. Zorgi ajal sai ka kael valusaks vihutud. Kahjuks pole siiani ühtki pilti sellest leidnud, aga mis seal ikka.
Uued arengud mu hingeelus: õppisin üksi toime tulema ja ilma paariliseta kulgema ja avastasin, et see polegi üldse problemaatiline. Tuttavaid jagub, kellega aega surnuks lüüa ja ka uued on lihtsad tekkima. Kena aeg sai veedetud nii kõigi teiste laagriliste kui iseendaga!
Istun hetkel Tallinna lennujaamas ja kuulsin raadiost uudiste seas, et HRL oli rahulikult möödunud, politseil suurt teha polnud ja autojuhid olla kained olnud, kes koju sõitsid. Olen väga positiivselt üllatunud, kui viisakalt ja rahulikult kõik möödus - telgist midagi ei kadunud, telk ise lömmi ei vajunud purjus komistaja all, üleüldse keegi purjus peaga mind ei tüüdanud. Kui Eeeeerooooo ja pohmell välja arvata, sain pigem teada, kui tore on mõnikord siiski täiesti võõraste inimestega niisama juttu ajada.
Jään ikka Eestit igatsema, talvel nii paljude inimestega kokkusaamiseks aega ei ole ja järgmisel suvel olen loodetavasti tööinimene, mis tähendab, et aega koju puhkama tulla reaalselt nii palju ei ole kui siiani olnud on. Aga võibolla käin hoopis tihedamini ja lühemaks ajaks. Ja võibolla tulen siiski jõuluks koju tagasi, saba jalge vahel, ja hakkan Eestisse tööd otsima, mis mind intellektuaalselt nii palju ei paelu kui see, mis Saksamaal pakutakse. Aga eks näis, kõik on hetkel nii lahtine kui vähegi olla saab.
End nõnda kahe maailma vahel jagama õppida on jätkuvalt keeruline, hetkel on Saksamaa pigem töö ja Eesti pigem mängimine ja puhkamine, kuigi tegelikult sooviksin tasakaalu. Aga kes ikka oma elus pikemaajalist tasakaalu nautida on saanud. Igatahes kadus selle kuuga ära mu viimasel ajal tekkinud tohutult kriitiline seisukoht Eesti ja kontrastreeruv vaimustus Saksamaa suhtes. Vaikselt hakkab perspektiiv tekkima. Ehk tulen ikkagi mingil hetkel Eestisse tagasi, kui hääd kohta pakutakse (Tartu Ülikool, te vajate uut õppejõudu, kel oleks aktuaalne teadmiste pagas ja karismaatilised leekivad juuksed! eksju, onju)
Tegelikult tahaks nüüd mingi aja Saksamaal mõnes suuremas linnas elada, siis mõne uue võõrkeele ära õppida (aga see on nii kuradi raske, kui väiksena on ema hoole ja vaeva abil kaks keelt selgeks tehtud ja äkitselt pean ise ennast sinnamaani viima, et sõnavara ja grammatika hakkaksid pähe kuluma. Vene keel on mingil määral külge hakanud jääma, prantsuse ja araabia keel aga venivad aeglasemini kui märg tigu kuival asfaldil.... oeh)
Aga taaskord - eks näis. Kõik on lahtine!
Vähemalt emotsionaalselt tundub, et hetkel ei ole põhjust millegi pärast kurta, olen harjunud oma olukorraga ja lendan ilmselt juulis soojale maale õnneliku aega nautima. Mis pärast seda juhtub, on taaskord lahtine, aga peale palvetamise ja uskumise ja lootmise pole ju ka millegagi olukorda aidata. Tuleb tugev olla ja ma saan sedakorda üllatuslikult hästi kaugsuhtega hakkama. Ju on see õige. :-)
Niisiis, jagage HRLi muljeid kui soovite, ja tore oli teid seal kohata, keda ma nii tihti enam ei näe.
Jää siis mõneks ajaks nägemiseni, Eestimaa.
Eesti päike ja eesti õlu, oli tore teid taas tervitada.
Ja Anne, Sul on täiesti õigus, üks päev varem kohale minna on täiesti optimaalne.
Same time and same boozin' strategy next year! ;]
Üldiselt oleksin võinud produktiivsem olla, aga kuidagi keeruline pärismaailma ehk töö- ja kooliasjadega ühendust leida kui oled kodus - kuidagi hoopis teine maailm, raamatukogu pole enam harjutud kodune koht, suletakse juba kl 5, õigeid raamatuid riiulis ei ole, kõik on tuttav ja motivatsioon puudub kui tuumapohmell mitu korda käib. Mul on head sõbrad, aga nüüd tuleb tööle tagasi minna.
HRL oli lahe, Mnemic selle aasta parim üllatus, kuigi nautisin ka selliseid toredaid kollektiive nagu Zorg (!), Moonsorrow, Tolmunud Mesipuu ja My Dying Bride. Zorgi ajal sai ka kael valusaks vihutud. Kahjuks pole siiani ühtki pilti sellest leidnud, aga mis seal ikka.
Uued arengud mu hingeelus: õppisin üksi toime tulema ja ilma paariliseta kulgema ja avastasin, et see polegi üldse problemaatiline. Tuttavaid jagub, kellega aega surnuks lüüa ja ka uued on lihtsad tekkima. Kena aeg sai veedetud nii kõigi teiste laagriliste kui iseendaga!
Istun hetkel Tallinna lennujaamas ja kuulsin raadiost uudiste seas, et HRL oli rahulikult möödunud, politseil suurt teha polnud ja autojuhid olla kained olnud, kes koju sõitsid. Olen väga positiivselt üllatunud, kui viisakalt ja rahulikult kõik möödus - telgist midagi ei kadunud, telk ise lömmi ei vajunud purjus komistaja all, üleüldse keegi purjus peaga mind ei tüüdanud. Kui Eeeeerooooo ja pohmell välja arvata, sain pigem teada, kui tore on mõnikord siiski täiesti võõraste inimestega niisama juttu ajada.
Jään ikka Eestit igatsema, talvel nii paljude inimestega kokkusaamiseks aega ei ole ja järgmisel suvel olen loodetavasti tööinimene, mis tähendab, et aega koju puhkama tulla reaalselt nii palju ei ole kui siiani olnud on. Aga võibolla käin hoopis tihedamini ja lühemaks ajaks. Ja võibolla tulen siiski jõuluks koju tagasi, saba jalge vahel, ja hakkan Eestisse tööd otsima, mis mind intellektuaalselt nii palju ei paelu kui see, mis Saksamaal pakutakse. Aga eks näis, kõik on hetkel nii lahtine kui vähegi olla saab.
End nõnda kahe maailma vahel jagama õppida on jätkuvalt keeruline, hetkel on Saksamaa pigem töö ja Eesti pigem mängimine ja puhkamine, kuigi tegelikult sooviksin tasakaalu. Aga kes ikka oma elus pikemaajalist tasakaalu nautida on saanud. Igatahes kadus selle kuuga ära mu viimasel ajal tekkinud tohutult kriitiline seisukoht Eesti ja kontrastreeruv vaimustus Saksamaa suhtes. Vaikselt hakkab perspektiiv tekkima. Ehk tulen ikkagi mingil hetkel Eestisse tagasi, kui hääd kohta pakutakse (Tartu Ülikool, te vajate uut õppejõudu, kel oleks aktuaalne teadmiste pagas ja karismaatilised leekivad juuksed! eksju, onju)
Tegelikult tahaks nüüd mingi aja Saksamaal mõnes suuremas linnas elada, siis mõne uue võõrkeele ära õppida (aga see on nii kuradi raske, kui väiksena on ema hoole ja vaeva abil kaks keelt selgeks tehtud ja äkitselt pean ise ennast sinnamaani viima, et sõnavara ja grammatika hakkaksid pähe kuluma. Vene keel on mingil määral külge hakanud jääma, prantsuse ja araabia keel aga venivad aeglasemini kui märg tigu kuival asfaldil.... oeh)
Aga taaskord - eks näis. Kõik on lahtine!
Vähemalt emotsionaalselt tundub, et hetkel ei ole põhjust millegi pärast kurta, olen harjunud oma olukorraga ja lendan ilmselt juulis soojale maale õnneliku aega nautima. Mis pärast seda juhtub, on taaskord lahtine, aga peale palvetamise ja uskumise ja lootmise pole ju ka millegagi olukorda aidata. Tuleb tugev olla ja ma saan sedakorda üllatuslikult hästi kaugsuhtega hakkama. Ju on see õige. :-)
Niisiis, jagage HRLi muljeid kui soovite, ja tore oli teid seal kohata, keda ma nii tihti enam ei näe.
Jää siis mõneks ajaks nägemiseni, Eestimaa.
Eesti päike ja eesti õlu, oli tore teid taas tervitada.Ja Anne, Sul on täiesti õigus, üks päev varem kohale minna on täiesti optimaalne.
Same time and same boozin' strategy next year! ;]
Subscribe to:
Posts (Atom)